MAARDU HÄÄL

Valimisliit
«MAARDU HÄÄL – GOLOS MAARDU»

E-hääletada saate veebilehel valimised.ee
Hääletamine algab 13. oktoobril kell 9:00 ja lõpeb 18. oktoobril kell 20:00.
Hääletada saab ööpäev ringi.

Kes mattis teeaukudesse 10 miljonit eurot? Ajakirjanduslik uurimus

Linnapea Arhipovi valitsemise ajal on kulutused teede infrastruktuuri olnud peaaegu 10 miljonit eurot. Investeerimiskava kohaselt eraldatakse järgmiseks 3 aastaks teede remondiks veel 4 miljonit 678 tuhat eurot. Selle kohta, millega Järveäärse piirkonna elanikud ja Eesti Maanteeamet linnapea vahele võtsid, samuti Maardu ametnike võtetest hõlmata teedeehituse raha - meie ajakirjanduslikus uurimuses "Maardu Dok".

Raha. Teed. Uurimine

Mida varjavad avalikkuse eest keskerakondlikud saadikud ja linnapea ning kuhu kaob tee remondiks eraldatud raha? Miks Muuga elanikud protestivad? Selle kohta meie toimetuse ajakirjanduslikus uurimuses.

Teerulliga inimestest üle. Uuriv film

Kuidas moondus kauaoodatud tee ehitamine kodanikuõiguste rikkumiseks? Kellele on kasulik, et teekate on laotud peaaegu tasa aia kõrgusega, ja kuidas on sellega seotud linnapea Arhipov, ja miks jäid linna töötajad Pirnipuu tee ehituse tähtaegadega hiljaks? Linnavalitsuse ükskõiksusest linlaste õiguste kaitsmisel, ametnike vaikival nõusolekul, Maardu elanike tsiviilkaitsest ehitusplatsil toimuva omavoli vastu ning linnakogu opositsioonisaadikute, "Maardu hääled" meeskond abist meie ajakirjanduslikus uurimises "Maardu Dok".

Tulekahju ohvreid aetakse tänavale. Uuriv film

Missugustes tingimustes on täna kuu aega tagasi sotsiaalmajas toimunud tulekahju ohvrid ja miks nad tänavale aetakse? Miks on inimeste elule ohtlik asuda Maardu sotsiaalmajades ja kes on süüdi keevavee torude lõhkemises ja uutes tulekahjudes? Sellest uues ajakirjanduslikus uurimises "Maardu Dok".

Tuleohvrid: ei ole ei raha ega toitu. Ajakirjanduslik uurimus

Miks tuleohvritel pole endiselt garanteeritud eluaset ja kes neile täna peavarju pakub? Milline on tulekahju ohvrite kasuks annetatud humanitaarabi saatus? Kuhu kulutas linnapea sotsiaalraha linnaeelarvest? Sellest, kuidas tunnevad end praegu, kus elavad ja mida söövad Kallasmaa 9 maja põlenguohvrid, sellest meie ajakirjanduslikus uurimuses "Maardu Dok".

Pool miljonit vanglanari auku?

Kuhu kadus 558 084 eurot Maardu eelarve sotsiaalkulutuste vahest? Miks kukkus üle poole miljoni euro vanglanari auku, aadressil Kallasmaa 12? Kuidas ja millega aitavad linlased sotsiaalselt kaitsetuid Maardu sotsiaalmaja elanike? Sellest meie Maardu linnavolikogu istungi ülevaates .

Politsei. Linnapea ja haigla. Uuriv film.

Kellele lähevad pandeemia ajal meditsiini toetamiseks eraldatud eelarveraha ning miks kutsuti Maardu haigla ja Kallavere Haigla polikliiniku kaasomanikku Boriss Slepikovskit politseisse? Millist rolli mängis selles Maardu linnapea Vladimir Arhipov ja kuhu valatakse hindamatu vaktsiin? Milliseid rikkumisi on tuvastatud ja kui palju on vaja kulutada rahva raha, et muuta Maardu "katkubarakiks"? Sellest meie ajakirjanduslikus eriuurimuses "Maardu Dok".

Kuritegu või hooletus? Haigla. Uurimine

Linn on väike - häda on suur: kuidas kohalik võim muutis Maardu Covid -19 haiglaks. Infoportaali DELFI andmetel teatas Eesti Terviseamet, et Maardus on kahetsusväärne olukord koronaviirusega. Kumulatiivne haigestumuse näitaja 100 000 elaniku kohta on oluliselt kõrgem vabariigi keskmisest . Mis on Maardu arstiabi ebaõnnestumise põhjused ja kes kohtu alla antakse, selle kohta reportaažis.

Raha kadunukestelt. Kallavere haigla. Ajakirjanduslik uurimine

Kes vastutab salapäraste surmade eest, raha kadumise eest lahkunute pangakontodelt, psühholoogilise surve ja ähvarduste eest nende lähedaste vastu, kes on kogenud haigla juhtkonna ja linnavalitsuse ametnike poolt saatuslikku hoolitsemist. Sellest lähemalt meie eriuurimises Maardu Hääle meeskonna poolt.

Koroonaviirus Eestis. Pilk Maardust.

Koroonaviirus Eestis. Hoolimata Maailma Tervishoiuorganisatsiooni vastupanust, transpordiühenduste piiramisest, avalike massiliste ürituste keelamisest, sai koroonaviirus kergesti jagu mitte ainult Vabariigi piiridest, vaid ka inimeste mõistusest. Millega torkas Maardu linn silma üleriikliku nakkuse vastase võitluse taustal?

"Kuldne" kanalisatsioon. Uuriv film

Kuidas "taskuärimeeste" hämarad skeemid muudavad vee kullaks ja kes kaitseb linnapea saasta? Kuidas õnnestub linnavolikogu opositsiooni saadikutel ühendada linlased enda ümber ja miks seal, kuhu ilmuvad linnaametnikud , muutub töö konfliktiks? Kuidas Muuga Pirnipuu tänava elanikud saavutasid Maardu Hääle juristide, volikogu liikmete Degtjarenko ja Villemsoni abiga vee ja kanalisatsiooni hinna alandamist ning kuidas Õhtulehe toimetus, õiguskantsler ja konkurentsiamet aitasid kaasa meie ajakirjanduslikule uurimusele "Maardu Dok".

Kas oli Maardus laat?

Kas oli Maardus laat? Kuidas linnaelanikud oma traditsioonilisi ostlemispäevi veetsid, "Maardu Hääle" erireportaažis.

Linnapea kargab - linn nutab!

Linnapea Arhipovi sissetulek kasvab aasta -aastalt. Eesti ühe vaesema omavalitsuse Maardu juhi palk tõusis eelmisel aastal 3140 euroni kuus ja ainult koronaviiruse kriis peatas linnavalitsuse ametnike palgatõusu. Arhipovi isiklikke lubadusi ei täideta. Arhipov pettis linnaelanikke neli korda, lubades tasuta sõitu ühistranspordis. Sellest, kuidas linnapea pettus linnaelanike elu mõjutab, meie erireportaažis.

Kooliaasta algus Maardus

Sellest, kuidas möödus Teadmiste päev Maardus ja millise üllatuse tegi õpilaste vanematele „koolitasude” näol linna administratsioon , selle kohta meie erireportaažis.

"Maardu Hääl" - tõe hääl!

Miks Maardu linnapea Arhipov keeldus intervjuust? Mida ametnikud linnaelanike eest varjavad? Ilmunud on ajalehe “Maardu Hääl” uus number aasta kokkuvõtetega. Miks pole Maardus sõltumatut meediat ja miks toimub Maardus tsensuur? Kuidas sai ajalehest avatud tribüün neile, kellelt Maardu võimud võtnud õiguse arvamusele.

Maardu. Linnapea kättemaks

Kuidas linnavõim maksab kätte neile, kes julgesid Maardus omada oma arvamust, mis linnapea omast erines. Milliseid küsimusi ei tohi linlased puudutada, millest vaikivad ja mida kardavad Maardu elanikud, seda meie erireportaažis.

Maardu. Prügila. Ajakirjanduslik uurimine

Maardu linn on regulaarselt kaetud haisupilvega. Mida linnavalitsus teeb haisu likvideerimiseks ja kes selle pealt raha teenib, selle kohta meie toimetuse juurdlus.

"Biogaasikamber" linlastele. Ökojuurdlus

Kas firma EKT Ecobio pöördus juhuslikult Maardu pea Vladimir Arhipovi poole, aasta tagasi, et saada luba biogaasijaama ehitamiseks, mida varjavad ametnikud ja ärimehed ning miks andmekaitseinspektsioon hakkas opositsioonisaadikute palvel Maardu linnavalitsust kontrollima. Mida kardavad Tallinna jäätmete polügooni juhtkond, Jõelähtme abivallavanem ja Maardu elanikud ning miks keeldusid linnapea ametnikud keskkonnaekspertiisist? Mitu miljonit eurot pestakse biojäätmete mudases vees ja kes maksab bioreaktori ohutu töö kontrolli eest?

Suvilad Shanghais. Linnavalitsuse afäär ei läinud läbi

Kuidas maa ja inimesed said vahetuskaubaks variärikatele, kes võtsid võimu aianduskooperatiivis Sever? Mil viisil pettis Maardu linnapea oma suvilaomanikke ja kuidas ta nad saatuse hooleks jättis? Kellele Maardu linnavalitsuses tuli isiklikult kasuks linnavolikogu saadikute eksitamine, kui nad ei esitanud üksikasjalikku aruannet Jõelähtme vallavalitsusega peetud läbirääkimiste tulemuste kohta ja rääkisid, et suvilamaade Maardu linna omandusse andmiseks kulub 10-15 miljonit eurot investeeringuid? Suvilamaade uuestijagamisest, ärikate väljapressimisest ja linna territooriumite mahaparseldamisest Maardu ametnike poolt, samuti sellest, kuidas suvilaomanike aktiivne positsioon ja opositsioonisaadikute pädev tegevus aitasid kaitsta linnakodanike õigusi, meie eriuurimises "Maardu Dok".

Kas korteriühistud saavad raha?

Mis summasid võivad korteriühistu saadav linnavalitsusest ja kui palju taotlusi on nad heaks kiitnud? Miks pole linnarahvas seda raha veel näinud? Kui palju maksab linna heakorrastamine? Enamik Maardu sisehoovidest ja parklatest vajab remonti ja parendamist. Kes maksab heakorrastamise eest? Sellest ja paljudest muudest asjadest Maardu linnavolikogu istungite järjekordses ülevaates.

Abi kannatanutele Maardus

Milline on maha põlenud sotsiaalmaja elanike saatus ja millist abi osutavad Eesti elanikud tulekahju ohvritele? Selle kohta meie reportaažis.

Tulekahju sotsiaalmajas. Uuriv film

Sellest et sotsiaalmaja hoone katus oli kergesti süttivatest materjalidest, ja et ruumide planeering ei võimaldanud inimesi evakueerida. Pealtnägijad ja tulekahju ohvrid räägivad sellest, et ruumid ei olnud kohandatud puuetega inimeste majutamiseks, ning räägivad võimude poolse kontrolli puudumisest. Sotsiaalmaja endised ja praegused juhid nimetavad intervjuus tragöödia eest vastutajaid, samuti sellest, millega aitavad saadikud ja mida teeb linnavõim. #maardu #maardu #maarduhääl #golosmaardu #maardu_doc

Maardu elanik on presidendi preemia nominent!

Maardu elanik, sotsiaaltöötaja ja ühiskonnategelane Inga Antonova nomineeriti presidendi preemiale. Millised on peamised probleemid Maardus sotsiaalabi valdkonnas ja kellel on õigus seda saada? Sotsiaaltöötaja Inga Antonova, uue programmi “Maardu oleme meie” külaline, räägib õpetajate palkadest, adresseeritud abist ja riigikeele õppimisest.

Opositsioon kiirustab appi!

Maardu elanike reaalsissetulekute vähenemine 2020. aasta lõpus võib saada viimase kahekümne viie aasta suurimaks. Kes aitab täna inimesi, kes on sattunud vaesuse äärele, meie erireportaažis.

Aitame Maardu elanikke!

Aktsioonist "Maardu oleme meie" osavõtjad pakkusid tuge ja abi esmajärjekorras neile, kes kannatasid Kallasmaa tänava sotsiaalmaja tulekahjus. Need on puudega inimesed, pensionärid, väikelastega üksikemad, aga ka nendele, kes on sattunud täna raskesse olukorda.

näita kõiki videosid

Kandidaatide nimekiri

189 – NIKOLAI DEGTJARENKO
190 – TIIU-ANN KALDMA
191 – DMITRI TRIFONOV
192 – PAVEL TRUU
193 – MAKSIM IGNATENKO
194 – JULIA KOLESNIKOVA
195 – EHA VARTER
196 – RUSLAN MURTAZIN

197 – JEVGENI ENNIK
198 – ROMAN KOGAN
199 – VEERA KOHH
200 – SERGEI ZINOVJEV
201 – ILJA BORODKIN
202 – JELIZAVETA SMIRNOVA
203 – ALEKSEI SAAREVÄLI
204 – TAMARA KUZNETSOVA

205 – IGOR SJATKOVSKI
206 – ANNE-MARI ANDREJEVA
207 – NIINA TŠUGAI
208 – ALEKSEI KRÕLOV
209 – NADEŽDA KOMARINA
210 – DANIEL TOMBERG

Valimisliit "Maardu hääl"
Rahva valimisprogramm

«MAARDU KORDA, RAHVAS JÕUKAKS!»

Valimisliit “Maardu Hääl” ühendab Maardu elanikke, kes soovivad endale ja oma lastele head olevikku ja veel paremat tulevikku. Meie ridades on õpetajad, arstid, juristid, ettevõtjad, sportlased, loovisikud ja kõik, kellel on aktiivne kodanikupositsioon, plaanid ja valmidus töötada meie elu parendamise nimel.

Maardu Linnavolikogu valimistele, mis toimuvad 13.-19. oktoobril 2025, läheme me valijate poolt valimiseelsete arutelude käigus heaks kiidetud programmiga:

#1 Haritud ja õiglane Maardu.

Erakooli või erakoolide filiaali avamine Maardus, kus lapsed 1. kuni 12. klassis saaksid õppida kõiki aineid kodukeeles.

See puudutab õpilasi, kes ei suuda koolireformiga sammu pidada. Me soovime, et Maardu noored saaksid põhjalikke teadmisi oma emakeeles – vene keeles, õpiksid riigikeelt –  eesti keelt ja võõrkeeli, et olla konkurentsivõimelised tööturul, leida häid töökohti ja avada teadmiste võtmega uks tulevikku. Meie plaanides on Georgi Bõstrovi nimelise stipendiumifondi loomine, põhikooli vanemates klassides ja gümnaasiumiasteles kutseoskuste põhiteadmiste õpetamine, kooli baasil ideede edendamiseks ja noorte stardikapitali teenimiseks startup prjektide korraldamine. Maardu eelarve on üle 30 miljoni euro, millest üle 52% läheb haridusele. Omavalitsus saab ja peab panustama. Kodukeelne haridus pole privileeg, vaid igaühe õigus!

Me oleme  eestikeelse Kallavere Keskkooli gümnaasiumiosa jätkamise poolt ja soovime ümber vaadata Kallavere Keskkooli gümnaasiumiosa sulgemise otsuse.

  • eraõppeasutuse või erakooli filiaali avamine Maardus, kus lapsed 1. kuni 12. klassini saaksid õppida kõiki aineid ka kodukeeles;
  • taastame Kallavere Keskkooli gümnaasiumiastme;
  • linna programmi Pikapäevarühm käivitamine, mille raames viiakse koolilastele läbi tasuta ja osalise tasuga huviringe;
  • tugispetsialistide palga suurendamine  ning logopeedide, psühholoogide, eripedagoogide, õpetaja abide töölevõtmine, pakkudes neile palgalisa ja soodustingimustel elukohta;
  • koolitoetuse maksmine 320 euro ulatuses esimesse klassi minevale lapsele;
  • uute kooliõpikute ja õppematerjalide soetamine;
  • koostöölepingu sõlmimine Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega kohalike ettevõtjate toetamiseks omavalitsuse ja erasektori partnerluse alusel;
  • linna halduses oleva turu loomine kohalike toidukaupade aastaringseks müügiks;
  • rahvamaja avamine Muugal;
  • bürokraatia vähendamine ja ametnike arvu vähendamine;
  • Maardu Linnavolikogu revisjonikomisjoni moodustamine professionaalse pädevuse alusel, mitte parteilise kuuluvusel ja saadikute lojaalsuse alusel;
  • avalike konkursside läbiviimine kõikidele Maardu omavalitsusstruktuuride ametikohtadele;
  • Linnakodanike kaasamine linnaelu jaoks oluliste otsuste  tegemisel;
  • sõnavabaduse garantiina linna avaliku arvamuse tribüüni,  Rahva Mikrofon, loomine;
  • linna infoväljaannete avamine kõigile poliitilise opositsiooni esindajatele ja valijatele, kellel on alternatiivne arvamus;

#2 Rikas ja mõnus Maardu.

Väikeettevõtluse ja ettevõtluse arendamine.

Maardu ja Muuga elanike sissetulekute suurendamiseks kavatseme kaasata erinevate ettevõtete investeeringuid uute töökohtade loomiseks meie omavalitsuse territooriumil. Meil on palju kõrgharitud töötajaid, kes töötavad Tallinnas. Peame nad tagasi tooma Maardusse. Meie ülesanne on maamaksu vähendamine ja bürokraatia vähendamine  ettevõtjate detailplaneeringute menetlemisel.  Soovime arendada meelelahutustööstuse valdkonda (kinosaali avamine), puhkevõimalusi ( SPA ja saunakompleksi avamine), meelitada ettevõtjaid toitlustussektorisse (uued kohvikud) ja matkaturismi (linna ümbrusesse keskkonnasõbralikud matkarajad ja seiklusatraktsioonid).

  • uute töökohtade loomise stimuleerimine, projekti “Maardu – innovatsioonide territoorium!” elluviimine;
  • investeerimisstrateegia väljatöötamine, et muuta linn atraktiivseks uute ettevõtete jaoks
  • maamaksumäärade ülevaatamine ja soodustuste laiendamine;
  • detailplaneeringute läbiviimise ja kehtestamise  kiirendamine ettevõtjatele, et arendada teenindustaristut meelelahutus- (kinosaali avamine), puhkuse- (saunakompleksi arendamine) jmt
  • matkaturismi valdkonna arendamine (uued loodusrajad ja seiklusatraktsioonid linna ümbruses);
  • äride kaasamine uute toitlustuspunktide avamiseks, sealhulgas lastekohviku ja slaavi köögi restorani avamine;
  • projektide toetamine “Suve tööbörsi” raames noorte tööhõive jaoks  suvisel koolivaheajal ja kutseõppe praktika korraldamine õpilastele;
  • läbirääkimiste pidamine Jõelähtme vallaga eesmärgiga Maardu halduspiiride laiendamine ning praegu Jõelähtme valla territooriumil  asuva nn pilpaküla  liitmine Maarduga et selles piirkonnas oleks võimalik lahendada  teede, elektrivarustuse, vee- ja kanalisatsiooniküsimused;
  • koostöö arendamine naabervaldadega territooriumide ühise arendamise huvides, investeerimisatraktiivuse tõstmiseks Maardu linnas;
  • kiirtrammi- või kergmetroo liinide ehitamise toetamine, mis ühendavad Maardut ja Tallinnat Harjumaa 2040+ planeeringu raames;
  • liinibusside töö optimeerimine, sõitude arvu suurendamine, mis ühendavad Kallavere, Muuga ja Järveäärse piirkondi, minimaalse liikumisintervalliga;
  • reguleeritud ülekäiguradade arvu suurendamine;
  • korteriühistute toetamisfondi suurendamine, eelkõige majade ja õuede korrastamiseks, samuti rampide ehitamine, et luua ligipääsetav keskkond füüsiliste puuetega inimestele.

#3 Terve ja hooliv Maardu.

Igaühe tervis on meie ühine hool.

Meie saadikud teevad jõupingutusi, et suunata Tervisekassa vahendeid mitte korporatiivsete pidude pidamiseks, vaid tingimuste loomiseks, et Maardus oleks korraldatud kvaliteetne meditsiiniline teenindamine. Seda nii, et haiged ei peaks sõitma Tallinnasse, et saada sobivat teenust. Kavatseme toetada spetsialistide liikumist Tallinnast Maardusse, samuti  toetada eelarvelistest vahenditest kaasaegse seadmete ostmist analüüside tegemiseks ja uuringuteks. Oluline suund on haiguste ennetamine ja tervisliku eluviisi edendamine. Plaanides on Maardus ravimtaimede ja liikumisravi keskuse avamine ning  suurem abi vanematele linnaelanikele, sealhulgas pensionäride sünnipäevamaksete suurendamine kuni 200 euroni.

  • linna programmi käivitamine erialaarstide toomiseks Maardu raviasutustesse;
  • perearstide toetamine Tervisekeskuse baasil, sealhulgas eelarveline toetus kaasaegsete seadmete ostmiseks, analüüside tegemiseks ja uuringuteks;
  • puuetega inimeste toetamine individuaalse abivahendite ja hooldusvarustuse ostmisel ja rentimisel — 300 eurot aastas;
  • toetus ravimitele — kuni 200 eurot aastas;
  • haiguste ennetamine ja tervisliku eluviisi edendamine;
  • füsioteraapia ja taimeravi keskuse avamine;
  • kohaliku vabatahtliku abikeskuse “Hool igasse kodusse!” korraldamine ja tegevuse toetamine, et aidata eakaid, üksikuid vanureid ja puudega inimesi;
  • sünnitoetus: 600 eurot esimese lapse sünnil, 700 eurot teise lapse sünnil, 1260 eurot kolmanda ja neljanda lapse eest; 1640 eurot viienda ja iga järgmise lapse eest;
  • lasteaiakoha maksumuse vähendamine ning soodustuste laiendamine lasteaias toitlustamise eest tasumisel;
  • toimetulekupiiri ja eluasemekulude piirmäärade tõstmine toimetulekutoetuse taotlemisel ja vähekindlustatuse määra tõstmine;
  • abi suurendamine  ja abisaajate ringi laiendamine eakatele kodanikele, sealhulgas pensionäride sünnipäevatoetuse tõstmine kuni 200 euroni;
  • munitsipaalelamute ehituse arendamine vähekindlustatud noortele, lastega peredele, samuti noortele spetsialistidele (arstid, õpetajad, sotsiaaltöötajad, kasvatajad);
  • ühekordse üüritoetuse kehtestamine vähekindlustatud peredele,  esimese sissemakse hüvitamiseks korteri üürimisel ja kolimise korraldamiseks;
  • sotsiaalse elamupoliitika arendamine vähekindlustatud lastega peredele ning eraldi öömajade, varjupaikade ning sotsiaalmajutuse loomine Eesti Vabariigi seaduste täitmise tagamiseks;
  • multifunktsionaalse rehabilitatsioonikeskuse avamine lastele ja noortele, samuti tugiisikuteenuse osutamine senisest suuremas mahus eeskätt puudega lastele ja täiskasvanutele;
  • Sotsiaalmaja remont aadressil Kallasmaa 12.

#4 Sportlik ja keskkonnasõbralik Maardu.

Ema, isa, mina – me oleme sportlik pere!

Kõik uus on hästi unustatud vana. Tuletame meelde, et tee terviseni algab perekondlikest sporditraditsioonidest. Selleks peavad Maardu ja Muuga muutuma suureks spordiväljakuks, kus õuedes ja parkides on paigaldatud treeningseadmed. Ja mida rohkem, seda parem. Soodustame uute spordiklubide avamist ja loome võimalusi lastele saavutamaks tippitulemusi ka tippspordis. Muudame Maardu areenid kohalike, riiklike ja rahvusvaheliste spordivõistluste toimumispaikadeks.

  • tänavatrenazööride paigaldamine, parkuuriparkide ja minijalgpalliväljakute loomise programmi elluviimine;
  • ohutute kaasaegsete mänguväljakute ehitamine kõikidesse linna asumitesse;
  • lastekompleksi “Linnake” avamine;
  • jalgrattateede ja linna kõikides piirkondades terviseradade ja jõulinnakute projekteerimine ja ehitamine;
  • Maardu järve avaliku ranna-ala renoveerimine;
  • püsiva keskkonnaseire ning õhu, vee ja mulla seisundi kontrollipunktide loomine Maardus;
  • praeguste prügilate konserveerimine ja uute prügilate ja jäätmehoidlate paigutamise keelamine Maardu territooriumil;
  • programmi “Roheline linn” vastuvõtmine: senise  haljastuse säilitamine, uue haljastuse ja maastikuarhitektuuriliste objektide rajamine.

#5 Turvaline Maardu.

Elu ilma vägivallata – igaühele tagatud!

Keerulised ajad tekitavad ühiskonnas agressiooni ülejääki. Perevägivald on muutunud ühiskonna nuhtluseks. Noorukite kuritegevus on muutunud vanematele karistuseks ja ohuks korrale tänavatel. Alkoholism ja narkomaania oma kombitsatega põimivad ja hävitavad paljude saatusi. Peame selle tõkestama. On vaja rohkem toetada abipolitseinike tegevust. Koolides tuleb suurendada psühholoogide ja sotsiaaltöötajate koosseisu. Laste ja naiste tugikeskuse sotsiaalteenus peab töötama ööpäevaringselt. Kõik narkopunkrid  tuleb tuvastatada ja likvideerida. Me teame neid probleeme ja saame nendega hakkama.

  • abipolitseinike patrullide rakendamine koostöös politseiga turvalisuse tagamiseks Maardu tänavatel;
  • korrakaitsepunktide loomine linna probleemsetes piirkondades;
  • psühholoogide ja sotsiaaltöötajate koosseisu suurendamine üldhariduskoolides, rohkem tähelepanu laste õiguste ja heaolu tagamiseks;
  • lähisuhtevägivalla ennetamine, rohkem tähelepanu lähisuhtevägivalla alla kannatanute abistamisele, sh psühholoogilise ja juriidilise abi tagamine, majutusteenuse osutamise korraldamine, vastavate mittetulunduslike organisatsioonide toetamine;
  • ühiskondliku korra valdkonna rahastamise kahekordne suurendamine;
  • koostöö  aktiveerimine politseiga ning noorte hulgas õigusrikkumiste ennetamise meetmete tugevdamine;
  • Maardu, Muuga ja Järveäärse piirkonna teede ja tänavate kaasajastamine ja remont, kasutades liiklusohutuse lahendusi, tänavavalgustust ja jalakäijate alasid.

Valimisliit  «Maardu Hääl» läheb valimistele positiivsete kogemuste, oskuste ja projektide pagasiga. Oma plaanide  elluviimiseks vajame valijate toetust. Kui meie programm teile meeldib, tulge valimistele ja hääletage meie liidu kandidaatide poolt. Koos oleme jõud, mis suudab tagada positiivsed muutused igaühe elus!

MAARDU KORDA, RAHVAS JÕUKAKS!

näita kogu programmi

MEIE KANDIDAADID

MAARDU KORDA, RAHVAS JÕUKAKS!