MAARDU HÄÄL

Sündinud 1981. aastal, Maardu opositsiooni liider, Maardu linnavolikogu liige. Tal on kõrgharidus, magistrikraad Tallinna Tehnikaülikoolist, majandusteaduste kandidaadi teaduskraad (PhD) Peterburi Riiklikust Majandusülikoolist, ta on arvukate majandusteemaliste publikatsioonide autor. Aastatel 2006 kuni 2008 oli ta Tallinna linnavolikogu liige; aastast 2008 kuni 2010 Mustamäe linnaosa vanema asetäitja; aastast 2013 Maardu linnavolikogu liige. Nikolai on kaubandus- ja tootmisettevõtte juht ja omanik, mis kuulutati 2020.aastal Eesti kõige kiiremini arenevaks ettevõtteks Äripäev 20. Gaselli konkursil, Gasell Top-2020 võitjaks. Nikolai on valimisliidu “Maardu Hääl-Golos Maardu” juht. Abielus.

Nikolai, te osalete Maardu linnavolikogu valimistel kolmandat korda järjest ning eelmistel valimistel olite häälte arvu poolest teisel kohal linnas. Kas suudate sel aastal tulemust korrata või seda ületada?

Ma kandideerin Maardu volikokku, sel korral kui valimisliidu “Maardu Hääl – Golos Maardu” liider. Nii minu kui ka minu meeskonna siht on üks: muuta Maardu inimeste elu paremaks. Meie valimisprogrammi loomise juurde kutsusime kõiki  kaaskodanikke, kellele Maardu linna käekäik ei ole ükskõik. See dokument on saanud tõeliselt Rahva programmiks: “TEEKAART – 2025. MAARDU -TALLINN: KAKS LINNA – ÜHTNE SOTSIAALNE STANDARD!”.

Selleks, et tulla probleemidest välja ning leida õige tee tulevikku, on vaja üksikasjaliku teekaarti. Meid usaldavad tuhanded valijad ja sellepärast oleme kohustatud esindama nende huve linna volikogus. Me peame kaitsma linna elanike huve vastasseisus saamatu võimuga ja looma tingimusi Maardu arenguks. Ja loomulikult, meie meeskond “Maardu Hääl” on veendunud oma võidus, kuna me usume oma valijate jõudu ja janu muutuste järele. Kõik see on võimalik, kui Maardu linnavolikogus hakkavad tööle valimisliidu “Maardu Hääl” saadikud. Mida rohkem meid saab olema linnavolikogus, seda rohkem võimu saavad inimesed, kes hääletavad meie valimisliidu poolt!

Maardu linnavolikogu opositsiooniline saadik. Julia on sündinud Kohtla-Järvel. Ta on lõpetanud Eesti Humanitaarinstituudi ning Peterburi Riikliku Tehnika- ja Majandusülikooli ettevõtete finantseerimise – raamatupidamise ja auditeerimise erialal. Julia, te olete saadikuna juba palju ära teinud Maardu elukvaliteedi parandamiseks,

Missugused on teie plaanid Maardu linnavolikogu järgmises koosseisus? 

Olen kindel, et võimu üks funktsioone on linnaeelarve tulude oskuslik ja efektiivne jagamine, audit ja range kontroll maksumaksjatelt saadud raha kulutamise üle. Linnaeelarvesse laekuvate vahendite kontroll ja ratsionaalne jagamine annab võimaluse: suurendada korteriühistute toetamise fondi; vähendada lasteaias käimise tasu 2 korda; suurendada pensionäride sünnipäevatoetust; korraldada ambulatoorset läbivaatust kodus; korraldada tasuta ühistransporti Maardu ja Tallinna vahel. Igal Maardu elanikul on õigus kindlustatud ja mugavale elule!

Sündinud Tallinnas, õppinud kunstiinstituudis stsenograafiat, lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduse erialal. Alates 2000. aastast elab ja töötab  Maardus. Üle 18 aasta töötas ta edukalt Maardu linnavalitsuse linnasekretärina, praegusel ajal  nõustab ettevõtteid ja üksikisikuid õigusküsimustes.

Tiiu, mida tuleks teie arvates ennekõik muuta uuenenud linnavolikogus, uue Maardu linnapeaga seoses, kes valitakse saadikute poolt linnavolikogu uue koosseisu poolt? 

Usun, et peame igaveseks lõpu tegema onupojapoliitikale, peame muutma juhtimist demokraatlikumaks. Võim ei peaks kuuluma käputäiele ametnikele ja ühele isakesele, vaid kõigile Maardu elanikele! Maardu oleme meie kõik!

Sündis 1978. aastal Krasnojarski linnas. Alates 1986. aastast elab  Eestis. Alates 2013. aastast on ta Maardu alaline elanik. Dmitri on lõpetanud Tallinna 11. keskkooli. Aastatel 1987-2000 tegeles professionaalselt ujumisega, mitmekordne Eesti meister ja medalimees. Aastatel 1998-2002 õppis Sotsiaal- ja Humanitaarinstituudis. Aastatel 1998-2002 õppis Moskva Riiklikus Ülikoolis. On saanud juristi kutse. Aastatel 1997 – 1998 teenis Eesti kaitseväes. Aastatel 2005–2021 ehitusvaldkonna ettevõtete juht. Aastatel 2010-2017 oli ta munitsipaalettevõtte Maardu Linnavarahooldus projektijuht. Aastatel 2013 – 2017  oli ta Maardu linnavolikogu liige, õiguskomisjoni esimees. 2012. aastal autasustas linnapea Bõstrov teda  aukirjaga “Tunnustustvääriva panuse eest Maardu linna linnamiljöö kujundamisel ja väärtustamisel”.

Dmitri, olukord linna eluaseme- ja kommunaalteenuste sektoris on üsna dramaatiline. Mida on teie arvates siin kõigepealt vaja muuta?

Minu arvates on kõigepealt vaja välja  vahetada selle teemaga tegelevad ametnikud. Linnavalitsuses peaksid töötama inimesed, kes on tõelised oma ala professionaalid, suure töökogemusega, kes armastavad ja tunnevad oma linna. Võimu juures ei tohiks olla kohta ükskõiksusele ja tegevusetusele.

Ta sündis Valga linnas õpetaja ja sepa perekonnas. pärast Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli lõpetamis töötas Valga arengupuudega laste internaatkoolis. Ta on õpetanud muusikat Ümera põhikoolis.  Ingal on kõrgharidus sotsiaaltöö valdkonnas. Alates 2008. aastast elab ta perega Maardus. Ta tegeleb aktiivselt sotsiaaltööga, aidates abivajajaid vanglates ja rehabilitatsioonikeskustes. Osutab erihoolekandeteenuseid puuetega inimestele Maardus ja Tallinnas.

Inga, milliseid sotsiaalvaldkonna probleeme hakkate lahendama Maardu linnavolikogu koosseisus? 

Peamine on sotsiaalsfääri piisav rahastamine ja täiendavate rahaliste vahendite kaasamine. Peame rajama kaasaegse multifunktsionaalse sotsiaalse rehabilitatsiooni keskuse. See toob sajakordselt tagasi Maardu linna sotsiaalse ja psühholoogilise stabiilsuse näol.

Sündis 28. jaanuaril 1985 aastal Tallinnas, abielus, peres kasvab poeg. Lõpetanud 58. keskkooli,  on Eesti-Ameerika Ärikooli lõpetamata majandusharidusega. Räägib vabalt eesti ja inglise keelt. Juhib metallitöö ettevõtet Loo Metall OÜ.

Rääkige meile oma volikogu liikme tegevuse prioriteetidest? 

Maardu linnavolikogu liikmena tahan välja töötada selge investeerimiskava uute tootmispindade rajamiseks, st uute töökohtade loomise jaoks Maardu linnas. Toetame alustavaid ettevõtjaid ja raudtee Rail Baltic ehitamist, mis ühendab kõiki Balti riike ja Ida -Euroopat. Tallinnast Berliini saab siis sõita rongiga, ja kaup selle tee kaudu läheb läbi Maardu. See võimaldab luua  sadu uusi töökohti meie linna elanike jaoks.

Ühiskondliku organisatsiooni MTÜ Maardu Noorte Emade Liit esimees, Maardu Hääle meeskonna liige. Ta sündis Tallinnas puusepa ja õmbleja peres. Ta alustas oma karjääri 13. aastaselt animaatorina, hiljem jätkas ta tööd kaubanduse ja toitlustamise valdkonnas. Ta lõpetas Tallinna Teeninduskooli kondiitrina ja töötas edukalt ühes itaalia restoranis. Pärast täiendkoolitust jätkas ta karjääri transpordiettevõttes asjaajajana, juhtis vedude programme, tollidokumentide vormistamist. Samuti sai kindlustusmaakleri kvalifikatsiooni. Ta tegeleb aktiivselt enesearendamisega, õpib alternatiivmeditsiini ja psühholoogiat.

Jekaterina, milliseid küsimusi hakkate lahendama Maardu linnavolikogu koosseisus? 

Minu jaoks on põhiküsimuseks noorte emade ja laste abistamisega tegelevate ühiskondlike organisatsioonide tegevuse toetamine. Praegune Maardu valitsus on kurt kõigest ilmajäänute murede suhtes, me tahame võimule, et töötada kõigi inimeste huvides ja iga konkreetse inimese heaks.

Sündis Tallinnas, 1984 aastal. Lõpetanud Tallinna Juudi Kooli. Lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Pedagoogikaülikooli. Infotehnoloogia ja IT – juhtimise spetsialist. Elab Maardus. Töötab Swedbankis, IT -süsteemide arendamise osakonnas. Ta on abielus ja tal on kaks poega.

Ilja, miks lähete valimistele? 

Kuna ma elan Maardus, Muugal, olen füüsiliselt kogu aeg siin, siin on minu pere, siis näen palju probleeme, mida tahan parandada ja mida pole aastaid tehtud. Ma olen näiteks lapsepõlvest saadik rattaspordiga tegelenud, kuid teid Maardusse ei ole. Ei ole meil, Muugal, ka kaasaegseid, hea sisseseadega laste mänguvaljakuid, spordikeskusi laste ja noorukite jaoks, kohti aktiivseks perepuhkuseks. Ma tahan, et linnas areneks infrastruktuur spordi osas ning Maardu linnavolikogus hakkan kureerima just neid küsimusi.

Sündis 1989. aastal Venemaal, Iževskis, kasvatab kahte poega. Ta elab Maardus alates 2014. aastast. Tal on kõrgharidus, ta on lõpetanud kommertskooli turismi mänedžeri erialal. Ta on töötanud erinevatel tegevusaladel. Tal on kogemusi iluteeninduse, teenuste osutamise, haldustöö, teeninduse valdkonnas. Täna töötab ta meditsiini valdkonnas.

Jelizaveta, mida tähendab sinu jaoks “Maardus elamine”?

Maardusse kolides armusin sellesse linna kohe. Seetõttu sooviksin, et meie linn areneks paremuse suunas. Saadikuna oleksin emade ja noorte poolt, kuna mul endal kasvavad lapsed. Tahaksin tõstatada lasteaedade tasu maksmise küsimuse. Et linnaeelarvest saaks eraldada vahendeid kulude kompenseerimiseks lasteaiatasude tasumiseks. Samuti oleks tore, et meie noored saaksid oma vaba aega huvitavalt veeta mitte ainult tänaval ja spordiklubides, vaid neil oleks võimalus ka huvitavalt puhata. Hea veekeskus või kino aitaks sellele kõvasti kaasa. Väikelaste jaoks pole piisavalt siseruumides asuvaid mänguväljakuid ja ruume. See küsimus paneb praegu muretsema paljusid meie linna emasid. Tahaks väga näha, et inimesed erinevatest põlvkondadest  elaksid Maardus mugavalt ja rahulikult.

Sündis 1973. aastal Narvas, lõpetas kutsekooli nr 23, 2004. aastal sai bakalaureusekraadi logistikas, seejärel lõpetas magistrantuuri finantsjuhtimises. Ta on Maardus elanud alates 2013. aastast ja tegeleb ettevõtlusega. Ta on abielus ja tal on kaks last.

Aleksei, kas sulle meeldib Maardus elada? 

Jah ja ei. Mulle meeldib, sest siin on vaikne, rahulik ja üsna heakorrastatud linn. Mulle ei meeldi see, et pole kus puhata, peab sõitma Viimsisse või Tallinna. Vaba aja infrastruktuuri pole Maardus välja arendatud, siin pole spaad, kino, korraliku restorani, promenaadi. Kui saan Maardu linnavolikogu liikmeks, hakkan vastutama puhkeaja ja noorsoopoliitika korraldamise eest, sest noored on meie linna ja riigi tulevik.

Sündinud 1980. aastal Tallinnas, elanud lapsepõlvest saati Maardus. Lõpetas gümnaasiumi, teenis Eesti kaitseväes, töötas autojuhina, tegeles logistikaga, tegeleb nüüd maastikualaste töödega, praktiseerib rohelise ja aianduse valdkonnas. Lapsi on kaks, tütar tegeleb spordiga, taekwondoga, medalist.

Pavel, mida te tahad Maardus muuta? 

Meie teed linnas on halva kvaliteediga, sotsiaalelamumajandus pole välja arendatud, võimud pensionäre eriti ei aita: kartulikilo kuus, see on pilkamine.  Korteriühistud teevad haljastust omal kulul, aga see peaks olema linna kohustus. Maardus on maastikualaseid töid vähe, võimudel on fantaasiast puudu. Maardu linnavolikogus hakkan tegelema linna heakorra parendamise ja roheluse küsimustega.

Sündis 1981. aastal Tallinnas, elas Kohtla-Järvel, lõpetas kunstiakadeemia ehte- ja sepatöö erialal. Praegu elab Maardus. Teenis kaitseväes, tegeleb ettevõtlusega, on kutsehariduskeskuses lasertehnoloogiate õppejõud. Maardu linnavolikogus plaanib tegeleda haridusprojektidega.

Aleksei, rääkige, millest alustate oma tegevuses pärast valimist Maardu linnavolikokku?

Peamisest.  Võimaluste läbivaatamisest, et vähendada ametnike arvu linnas. Olen veendunud, et kaasaegsete tehnoloogiate juures on selline töötajate arv linnavalitsuses liigne. Arvan, et vabaneb piisav summa raha, mis läheks puudustkannatavate linnaelanike sotsiaalseks toetamiseks!

On lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli, ärijuhtimise bakalaureus. Digikeskkonna juhtimise magistrikraad, Estonian Business School. Juba varases nooruses püüdis ta õppida, ta on veendunud, et maailma tunda õppimine käib läbi teaduse. Avaliku elu tegelane ja poliitik. Julia on Eestimaa Ühendatud Vasakpartei juhatuse liige.

Julia, millisena näed Maardu tulevikku? 

Minu jaoks on alati olulised olnud dünaamiline keskkond, uued võimalused, huvitavad kontaktid, aga ka ülesehitav tegevus ja kõige selle aluseks on mitte ainult kasvatus, vaid ka haridus. Seetõttu on Maardus vaja võimaldada noortel saada täna taskukohast kvaliteetset haridust Tallinna tasemel. Olen kindel, et see annab tõuke arengule kõigis linna eluvaldkondades.

Sündinud 1968. Vanemad elasid Maardus, seejärel Tallinnas, kus lõpetas õppeasutuse, teenis Nõukogude armee ridades, töötas ehitusel. On lapsed, elab Järveäärses piirkonnas ja  oma vaba aja pühendab oma maja ehitamisele.

Igor, kuidas kavatsete lahendada Maardu üks teravamatest probleemidest, kvaliteetse eluaseme kättesaadavuse küsimust? 

Maardul on vaja vastu võtta mastaapne hüpoteeklaenude munitsipaalprogramm. Meie meeskond “Maardu Hääl” ja aktiivsed linnakodanikud võitlevad biogaasijaama rajamise vastu, me ei vaja tööstustsoone, vaid peame looma Maardus suvilate ja puhkealade keti. Aga hetkel oleme meie, Järveäärses, eluga ääremaal,  Maardu võimul pole meiega asja. Me hingame sillutamata teede tolmu, vett tõmmati meile 10 aastat ja nüüd on vesi 3 korda kallim kui Kallaveres ja Muugal. Maardu linnavolikogus hakkan tegelema keskkonnaküsimustega.

Ta sündis 1961. aastal Kostroma oblastis. Alates 1962. aastast elab Eestis. Töötas trollijuhina, tegeles kalapüügiga merel, seejärel töötas taksojuhina. Elab Maardus aastast 2005. Õppis ümber õmblejaks.

Galina, sa elasid Mustamäel, miks kolisid Maardusse? 

Kui ma esimest korda Tallinnast Maardusse jõudsin, tundus linn mulle hall ja ilmetu. Nüüd on Maardu mulle omaseks saanud, minu jaoks pole maailmas paremat kohta! Kuid ka tööd on siin palju: linnas ei jätku tõeliselt kaasaegseid kohti puhkuseks, piirkondi jalutuskäikudeks. Maardu linnavolikogus hakkan tegelema vabaaja infrastruktuuri küsimustega.

Sündis Tallinnas, kolis hiljuti Maardusse, õppis Peterburi Mereakadeemias rahvusvahelise juhtimise erialal. Ta töötas päästjana Päästeametis ja kiirabis.

Daniil, milles näed Maardu peamist probleemi? 

Meie linna terav probleem on pensionäride arvu kiire kasv. Elanikkond vananeb, noored lahkuvad. Seetõttu plaanin Maardu linnavolikogus tegeleda uute töökohtade loomise küsimusega.

Sündis 1988. aastal Tallinnas, kuid alates 1990. aastast elab Maardus. Fotokunstnik, videomontaaži režissöör, mängufilmide operaator-lavastaja. Õppis Maardu Gümnaasiumis, lõpetas Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi. Lõpetanud Ball State University kursused “50 aastat Hitchcocki”, Alfred Hitchcocki elulugu ja looming. Elab Maardus, kuid töötab nii Tallinnas kui ka Maardus. Alates 15. eluaastast proovis ennast erinevates ametites, kuid peamiselt ehitusplatsidel või ladudes, seejärel lõpetas keevituskursused ja tegeles metallitöödega, sealhulgas BLRTs, hiljem, pärast vajalike kursuste läbimist, oli interjööride viimistlusmaterjalide konsultant. Alates 2012. aastast on ta tegelenud video ja fotograafiaga. Teeb koostööd paljude telekanalite ja reklaamiagentuuridega, Maardu Hääl uudistekanali töötaja. Praegu lõpetab teleoperaatori kursusi Tallinna Polütehnikumis.

Ilja, millist probleemi peate Maardu jaoks peamiseks? 

Sõnavabaduse puudumine. Usun, et tsensuuri ei tohiks lubada ei poliitikas ega loomingu valdkonnas. See on eriti aktuaalne linnas, kus on palju probleeme, mis on põhjustatud ebaproffesionaalsest omavalitsusest. Ühiskond vajab sõltumatut meediat, ilma milleta on võimatu lahendada sotsiaalseid, poliitilisi ja majanduslikke probleeme!